On mai lõpp ja ma olen jooksnud 7 nädalat.
Maikuu on jooksmiseks ja jalutamiseks enamasti ideaalne. Kõik ümberringi tärkab. Kostub lakkamatu linnulaul. Toomingate lõhn asendub tasapisi sirelite lummusega. See annab nii palju elujõudu, värskust ja tahtmist. Vean pilgu mööda aasasid, et leida kollaseid nurmenukuõisi - ehk saab neid hiljem tee jaoks korjata. Aga tänavu nurmenukku miskipärast napib.
Jooksen tavaliselt 3,4-3,8 kilomeetrit või umbes 25 minutit (u 8 km/h) ning ikka 3-4 korda nädalas.
Mu vana pulsikella rihm on katki, nii et hetkel saan kontrollida pulssi vaid jooksu järel. Vahetult pärast jooksu on see umbes 160 ning paar minutit hiljem 130. See peaks olema täitsa hea tulemus.
Üle 20-kraadiste ilmadega on tunduvalt raskem joosta. Minu jaoks tundub ideaalne 16 soojakraadi. Kui temperatuur on üle 16 kraadi, paistab päike ja tuult ka pole, on joosta märgavalt raskem. Jalad isegi jaksavad, aga võhm kaob kiiremini. Seega pidin soojemate ilmadega hakkama jooksma varahommikul või õhtul.
Tegelikult see hommikune (tühja kõhuga) jooks mulle eriti ei meeldi. Joon enne jooksu piimaga kohvi ja siis umbes 30 minutit hiljem lähen jooksma. Aga tundub, et päris valmis keha selleks siiski pole, sest miskipärast on raskem joosta kui päevasel või õhtusel ajal.
Leidsin hommikuse vs õhtuse treeningu kohta ka ühe uuringu. Selles väidetakse, et hommikupoolikul tehtud treening tõi rakkudesse rohkem hapnikku ja sellel oli kehale noorendav mõju. Ka on hommikul treenimisel ainevahetusele kasulikum mõju kui õhtul tehtud trennil. Vot siis nii! Tuleb ikka hommikul joosta!
Teismeeast alates on mind kiusanud seljaprobleemid (lisaks skolioosile pidavat mu selgrool olema kerge vint peal), mistõttu väsib selg üsna kiirest näiteks seismisel või pingil istumisel. Mu alaseljas olid sageli valud. Neli sünnitust ei ole seda probleemi soosinud. Seetõttu olen rohkem kui 10 aastat teinud igapäevaselt selja tugevdamise harjutusi: umbes 10 minutit hommikul ja 10 minutit päeva peale.
Tänu pidevale võimlemisele on seljavalud viimastel aastatel harvad - tekivad peamiselt siis, kui olen külmetanud või stressis. Aga rüht on ikkagi kehvaks jäänud ja vahest on mul tunne nagu mul oleks kaks vasakut jalga (ma kõnnin nii, et ülakeha on paremal pool ja jalad vasakul). No seda on raske ette kujutada, kui ise ei koge.
Miks ma seda siin kirjutan? Sest olen üllatunud, et jooksmine ei ole mu selga traumeerinud. Sest üks põhjus, mis ma pole varem jooksnud või muud intensiivset trenni teinud, ongi see, et olen kartnud, et mu seljaprobleemid tulevad tagasi. Aga küllap on ikkagi võimlemisest abi olnud.
6,5 nädalase jooksu järel olen kaotanud umbes 1 kilo. Kaal näitas hommikul 65,7 kg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar