Eelmise aasta lõpus propageeriti käsitöö kinkimist - nii omatehtut kui ka teistelt käsitöölistelt soetatud esemete kinkimist. Kuidas teil sellega läks? Kas kinkisite jõuludeks käsitööd või ostsite kõik kingitused tavapoest?
Ma ise kinkisin seekord üsna palju käsitööd - pakki läksid nii endakootud mütsi-sokid-säärised ja helkurtutid kui ka teistelt soetatud seebid, šokolaadid, müslibatoonid, keraamika ja ehted. Küllap veel midagi, mis hetkel meeldegi ei tule...
Aga need, mis teada, on siin:
Šokolaadid (Kõlleste Kommimeistritelt),
Käsitööseebid ja jalavannisool (Signe Seebid)
Mahepõllu-müslibatoonid (Silmere talu)
Keraamika (Mõisakeraamika)
Ja kodu jaoks soetasin Angelt pika sinisekirju vaiba. Nüüd ilutseb see puuvillane kaunitar allkorruse pimedas koridoris ning muudab saunaruumi käimise soojemaks ja lõbusamaks.
Endale tegin ka ühe suurema kingituse: Mareli (Saare Vilt) imelise pihlakatega koti. Seda tahtsin justnimelt valget ja vilditud pihlakatega.
Pildil oleva päris pihlakaga juhtus aga selline lugu:
Üsna esimestel aastatel, kui maja ostsime, istutasime tänavapoolse aia äärde pihlaka. Pihlakas oli mingi eriline sort - valgete marjadega ja väikese kasvuga - ei kasvanud ta eriti ei pikkusesse ega laiusesse. Marju oli ka üsna vähe ning puu põdes sageli kas kuivuse või siis mõne muu puuduse pärast.
Mõni talv tagasi oli käre külm ja meeletus koguses lund. Naabrimees lükkas kogu oma väravataguse lume meie pihlaka suunas. Aga sadas ikka rohkem ja rohkem ning naabrite lumehang kasvas igas suunas suuremaks ja laiemaks, kuni me pihlakas lume alla mattus...
Kevadel avastasime, et puu tüvi on murdunud. Naabrimees pakkus, et maksab meie pihlaka kinni. Meie jälle arvasime, et vaatame, mis elu toob... Ja lõikasime pihlaka täitsa maha.
Samaks suveks oli vana (u 10-aastase) pihlaka asemele ilmunud paras kimbuke noori pihlakavõrseid. Nüüd, 3-4 aastat hiljem on sellest kasvanud ilus pooleteisemeetrine pihlakapõõsas, punaste marjadega :)
Kõlleste kommimeistrite letist ei saa kunagi üle ega ümber. Mina saatsin mõnusa pildiga kadakamarja šokolaadi oma Läti sõbrale jõuluks ja Etskae taksiprossi ostsin endale kingiks, Mõisakeraamika taksikoera- sangaga kruus on minu ja mu taksisõprade kodus aukohal. :)
VastaKustutavalge pihlakas oli tõenäoliselt poogitud punaste marjadega alusele. Kultuurne osa hävis ja nüüd on alles metsik esivanem. Mul juhtus Emma Leppermani ploomiga muundumine suureks alõtšaks kuhu jäi alles ainult üks pisikene ploomi oks. Mõne aasta pärast alõtsa järsku kuivas ja ploomioks hakkas jõudsalt kasvama. Nüüd on taas päris tore ploomipuu.
Lotte vanaema/ Taksitädi Tiiu
Eks selle pihlakaga täpselt nii oligi, jah. Aga mul on hea meel, et metsik pihlakas on tervem ja elujõulisem kui tema valgete mammudega sugulane. Tundub, et meie väga paesesse pinnasesse liiga kultuursed sordid ei sobigi.
Kustuta