Palmikutega kampsun Annile.

Kudusin tütrele rohkete kaabeldustega ja nuppudega sviitri (või pulloveri). Muidugi tuli see teha roosast lõngast ja et oleks eriti popp ja romantiline (no pea-aegu üle võlli), siis lisasin veel roosasid klaashelmeid ja paeltest roosinuppe. No veidike rohelist allaäärde ikkagi kudusin, sest lõpu eel ütles Ann, et "miks üleni roosa?". No ja mul tegelikult jaguski roosat lõnga väga täpselt - kõik sai sentimeetri pealt otsa.

Kampsun on kootud ülevalt alla, ringselt ja muidugi ilma õmblusteta. 

Kudumist alustasin tegelikult juba eelmisel talvel, aga vahepeal tekkis pikem mõttepaus, mille tulemusena harutasingi kogu töö üles. Harutasin üldse palju, sest palmikute puhul oli üsna raske ette arvata, kui lai peab kampsun jääma, et jääks meeldivalt langema, aga samas ei lotendaks. 

Lõng: Novita Wind Luxus (80% villa, 20% siidi; 50g/105m). Kulus 5 tokki ehk 250 grammi.

Vardad: nr 3,5.

See lõng meeldib mulle TOHUTULT. On eriti pehme ja siidine. Kohe nii mõnus, et kui Ann seda kampsunit kandma hakkas, siis esimestel kordadel silitas ta sviitrikaelusega enda põskesid.

Ja meeldiv oli sellest lõngast kududa. Kude jäi kohe väga ühtlane. Muide, ma ei ole seda kampsunit pärast kudumist pesnud, ainult aurutasin ülikergelt, et mitte palmikuid liiga maha suruda (mõelge, ma ju harutasin seda vähemalt 2 korda ja vahepeal seisis pooleliolev kamps oma kuus kuud).

Lõnga otsin aastaid tagasi Karnaluksist, kui sellel lõngal oli suurem värvivalik. Nüüd on vaid kaks tooni... Ma ei olegi aru saanud, kas seda lõnga veel toodetakse või mitte...

Seljal on ainult 2+2 palmikud. Kui ma nüüd midagi veel muudaks, siis teeksin palmikud ka külgedele. Need jäid tegemata, sest külgedel on üsna palju kasvatusi ja neid on ju kõige lihtsam teha just üleni parem- või pahempidisele pinnale. 

Varrukale, küünarnuki kohale kudusin ka väikesed põimingud. Need tegin lihtsalt selle pärast, et oleks lõbusam kududa...

Fotod tegin imelises Tallinna Botaanikaaias.