Värviline heegeldamine.

Kui mul on kudumisel mõni aeganõudvam projekt, siis vahelduseks (ja käte asendi muutmiseks) on tore tegeleda hoopis heegeldamisega. Sellisel juhul teen tavaliselt mõne väikese asjakese, mille valmimine jääb alustamisega samale päevale.

Selle kotikesega pidi niisamuti minema. Pidi, aga ei läinud. Sest hoolimata sellest, et ma enda arvates oskan heegeldada ning olen ka varem mõne värvilise heegelpitsi teinud, osutus seekordne proovitöö hoopis keerulisemaks ja aeganõudvamaks.

Nimelt on tegemist Muhu-mustrilise tiheda heegeldamisega, mille inspiratsiooniks on muidugi legendaarne raamat "Meite Muhu mustrid" (autorid: Anu Kabur, Anu Pink, Mai Meriste) ja sealsed vahvad Muhu kindarandmed. Ma ei riskinud kohe suuremat tööd alustada ja seepärast mõtlesin, et teen esiti väikese proovitöö, näiteks mobiilikoti. Kasutasin ära olemasolevaid puuvillase lõnga jääke, st midagi eraldi ostma ei hakanud. Olin värvide suhtes leplik  - no KIPEroosat puuvillast lõnga mul ei olnud.

Heegelnõel oli nr 2.5.

Heegeldades tekkis mul mitmeid küsimusi-probleeme. Nii oleks tahtnud portsu heegeldatud kindarandmeid õiget- ja tagurpidi enda käte vahel keerutada, et täpselt välja selgitada:

1. Kuidas ja kas ikka kõigil samamoodi need vabad lõngajooksud lähevad?

Raamatu järgi jäeti vanasti need taha (ehk randme sisse) jooksma, mitte ei põimitud rea sisse. Mulle aga tundus, et tulemus jääb venivam, kui lõngajooks peita kohe rea sisse, sest sisse saab selle lõdvemat jätta.

Igal juhul mina jätsingi sisse, sest voodrit mu kotile ei tule ja seega on lahtised lõngajooksud pigem ebamugavad takistused. Nojah, samas on nüüd need erkkollased lõngad nii hästi seal punase sees näha (oleksin need võinud ju väikese fototöötlusega ära ellimineerida, aga mõtlesin, et siis te ikka näete mu proovitööd ehedalt ja ausalt). Loodan, et see efekt kaasneb eelkõige puuvillase lõngaga - villane on peenem, kiri tuleb tihedam ning ehk siis on ka tulemus parem...

Lisaks algab iga uue värviga alustatud aas mul pisut teistsuguse nurga alt... Aga see on väiksem mure.

2. Millisest aasast toppida nõel läbi värvilise ja millisest ühevärvilise rea puhul?

Raamatus on kirjas, et "...pisteti kinnissilmuseid tehes heegelnõel läbi silmuse tagumisest poolest. Nii toimides jäävad heegelpinnale lõngajooned". See toimis mul väga hästi ühevärvilise pinna puhul. Värvilise pinnaga jäi "tagant torkimine" kole - ebaühtlane, viltune, asümmeetriline. Ja vahelttorkimise (nii nagu raamatu kõige alumine joonis, lk 248) tulemus mind ka ei rahuldanud, sest ka siis tekib mustrisse asümmeetria. Usun, et suurema pinna puhul ei paistaks see välja, aga mu väikesel kotikesel paistab iga vale vint välja. Eks see on vist ka mu suure heegelnõela ja jämeda lõnga viga... mõtlen ma...

Mina võtsin oma värvilisi silmuseid hoopistükis teistsuguse vindiga (eesolevast silmusest läbi). 

Ühesõnaga, lambavillase lõngaga tegutsedes tuleb uus tööproov teha!

Aga alloleval fotol olev vöö on päris. Villane. Selle põimis mulle sõber Tiina. Lõngad valisin ja värvisin ise.

Aga mu tänaõhtune väljavaade oli üsna samasugustes (telefonikoti)värvides...