Täna saab neli aastat sellest päevast, kui ma Isetegija-keskkonnas oma blogi avasin ja sinna esimese postituse tegin. Enne seda olin mitmete isetegijate blogisid vaid kõrvalt jälginud, st imetlesin, aga kommenteerida kunagi ei julgenud :)
 |
| Uued, väikese tikandiga suss-sokid. |
Mäletan, et blogimise alguses valdasid mind küllaltki segased tunded - oma arvates tegin ju päris ilusaid asju, aga keegi ei kiitnud-laitnud... Küllap oli nii, et enda jaoks erilised asjad tundusid kogenud käsitööliste jaoks üsna tavalised ning algajad jällegi ei tihka sõna sekka öelda. Suvel mõtlesin isegi, et lõpetan selle blogimise ära. Hiljem olen aru saanud, et suvel ongi käsitöömaailma madalseis - blogisid täiendatakse ja ka külastatakse vähem, lõnga- ja kangapoed kurdavad klientide puuduse üle... Lisaks mõistsin, et eestlane ongi üks üsna tagasihoidlik inimene - paljud kohalikud käsitöö-blogid ongi pigem monoloogi pidavad päevikud... Alguses on seda lihtsalt raske taluda, sest oma "laps" tundub ju nii eriline ja ilus ja andekas ja... Aja jooksul muutusin enesekindlamaks, kommenteerisin teiste tegemisi, jutustasin veidike käsitöö-foorumis, aitasin mõnel uuel isetegijal oma blogi alustada.
Aeg-ajalt mõtisklen ma aga siiani selle üle, et miks üldse siin väikses Eestis üht seesugust ajaveebi pidada... aga see on mõne teise postituse teema...
Tegelikult on mul hea meel, et neid hüper-super-andekaid inimesi on käsitöörahva hulga väga palju ning veelgi rõõmsam olen ma selle üle, et paljud neist kirjutavad toredaid ajaveebe. Isetegijate blogisid jälgin ma üsna järjepidevalt, väljastpoolt olen leidnud ka palju lemmikud, aga mitmeid pole ma kindlasti veel avastanudki...
 |
| Hallikassinist lõnga oli napilt käes - jagus vaid triibuliseks kannaks ja tikandiks. |
Ma ise kolisin ka hiljuti Isetegijast Blogger´isse. Selleks oli päris mitu põhjust:
1. Kuigi mulle meeldiks terve postitus ühekorraga kirjutada, siis tegelikkuses ei ole see tihtipeale võimalik: tuleb midagi vahele või väsivad mu silmad... vahest on lihtsalt mõttepausi vaja, vahest jään info kirjapanemiseks lõngavööd otsima... No ühesõnaga Bloggeris saan ma pooliku postituse salvestada, et seda siis hiljem jätkata. Ja mulle meeldib nii.
2. Sageli on nii, et kui ma koon või tikin vms, siis tekivad mul jooksvalt probleemid või hoopis head mõtted või muud jutud, mida tahaksin koheselt üles märkida. Ja kui töö on valmis, siis saaksin neid mõtteid ka lugejatega jagada. Aga kuna töö tegemise ja postitamise vahele jääb hulk päevi, siis need mõtted kaovad... Jah, olen teinud märkmeid suvalistesse kohtadesse (nii paberile kui arvutifailidesse), aga seesugune süsteem ei toiminud - need märkmed kippusid kaduma. Bloggeris võib mul olla mitu mustandit ja need ei kao kuhugi.
3. Bloggeris näen oma uut postitust ka eelvaatena ehk enne postituse avaldamist saan vaadata, milline mu postitus välja näeb.
4. Bloggeris on postitusele fotode ja linkide lisamine märgatavalt mugavam. Tegelikult olin see ka Isetegija keskkonnas üsna lihtne, aga pigem seepärast, et ma olin selle keskkonnaga juba päris ära harjunud.
5. Blogger võimaldab teha uusi lehti, st mul võib blogis olla eraldi leht müügil olevate asjade jaoks või juhenditeks või enda tutvustuseks või kontaktandmeteks vms. See võimalus on mul veel kasutamata.
6. Blogger-blogi on lihtsam jagada, mujal oma andmetesse (tutvustusse) lisada jne.
Edit 19.03: Tänu Mallele meenus mulle veel üks põhjus, miks ma bloggerisse kolisin:
7. Blog on kui käsitöö-päevik - siin on mulle olulised märkmed. Bloggeris on seda infot lihtsam süstematiseerida ja hiljem leida. Just sellepärast ma fikseerin siin pea iga kootud soki- ja kindapaari - nii hea on hiljem järgi vaadata, et mis number varrast mingi lõnga puhul olen kasutanud (ja silmuste arv jne). Nii ei peagi ma alati proovitööd tegema.
Asjal on muidugi teine pool ka: Isetegija-blogi ajal käis iga postitust lugemas 1000-1500 inimest (või vähemalt oli nii palju klikke), Bloggeris on neid tavaliselt vaid 200-300, vahest harva kuni 500.
Edit 19.03: Tänu Mallele meenus mulle veel üks põhjus, miks ma bloggerisse kolisin:
7. Blog on kui käsitöö-päevik - siin on mulle olulised märkmed. Bloggeris on seda infot lihtsam süstematiseerida ja hiljem leida. Just sellepärast ma fikseerin siin pea iga kootud soki- ja kindapaari - nii hea on hiljem järgi vaadata, et mis number varrast mingi lõnga puhul olen kasutanud (ja silmuste arv jne). Nii ei peagi ma alati proovitööd tegema.
Asjal on muidugi teine pool ka: Isetegija-blogi ajal käis iga postitust lugemas 1000-1500 inimest (või vähemalt oli nii palju klikke), Bloggeris on neid tavaliselt vaid 200-300, vahest harva kuni 500.
 |
| Spiraalsed varbaotsad. |
 |
| Lilled on naistepäevast. |
Sokilõngad:
valge: Novita, 7 Veljestä Polkka (75% villa, 25% polüamiidi; 100g/300m).
sinine: Novita Nalle (75% villa, 25% polüamiidi; 100g/260m).
Kokku kulus 47 grammi.
Vardad: nr 2,5
Sokk-sussid näevad väga head välja! Mulle see kand väga meeldib, just olen sarnast kuduma hakkamas, ainult teisest otsast, alustades varbast, mis on mu lemmik sokikudumise viis.
VastaKustutaMuud mõtted on sarnased ka, olen samuti mõelnud, milleks ma üldse blogin. Ma küll alustasin kohe bloggeris. Paljud on harjunud ainult näoraamatus laikima ja ei vaevu sõnakestki kirjutama. Blogisid loetakse, aga ei kommenteerita, foorumit loetakse ja lahkutakse sõnagi sekka ütlemata...
Ega ma ise palju parem pole, kahjuks.
Sellegipoolest loodan, et ikka jätkad oma blogiga. Sellist kaunist käsitööd on rõõm nautida :)
Aitäh! Mulle meeldib ka sokki varbast alustada, eriti kui lõngakogus on piiratud.
VastaKustutaKüllap ma ikka jätkan - võtan mõnuga: rahulikult ja lõbusalt, vahest läbimõeldult ja teine kord jällegi spontaanselt.
Alustan algusest- et on ikka tore küll, et sa blogid. Mina loen ja imestan ja vahest ütlen sõna ka sekka, jutulind, nagu ma olen.
VastaKustutaFBs laikimine on saatanast jah :) Mina olen vahest lausa palunud, et kui keegi midagi öelda tahab, siis võiks teha seda ikkagi blogis. Tulemuseks oli, et ei öeldud enam kuskil. Tagasiside on oluline ja ärgu nüüd arvatagu, et see tagasiside peab alati olema ülivõrdeline kiidukoor. Kaugeltki mitte- ka kriitika on vä'hemalt minu poolt küll väga oodatud ja just see viib edasi. aga tore on lugeda teiste blogisid ja enda oma pidada on ka vahva. sinu blogis silitab silma kohutavalt kõrge kvaliteediga käsitöö- puhas nauding!!! Edu ja õnne ja rõõmu su tegemistesse!
Tänan innustamast! Tagasiside on tõesti oluline, eriti alguses.
KustutaNaljakas, aga ma mäletan, et kui blogi alustasin, siis ma arvasin (ja kartsin), et iga postituse järel küsitakse minult, et "kuidas ma seda tegin". Tegelikult muidugi ei küsitud või siis küsiti haruharva. Arusaadav ju ka, sest eks käsitööblogisid loevad ju peamiselt need, kes ise ka käsitööd teevad ja juba palju oskavad.
Sinu blogi avada on alati nauding - olenemata kas see on Isetegijas või siin! Mina pole just selle üle arutlenud, kas blogida või mitte, pigem täidan seda kui päevikut iseenda jaoks, et oleks hea meelde tuletada, millal ja kuidas mõni asi sai tehtud. Aga tagasiside on muidugi oluline. Eriti alguses oli! :) Ma tegin ka lõpuks Bloggerisse käsitööblogi - alguses paberiteemalise ja hiljem ka muu käsitöö jaoks. Ma vist olengi natukene blogisõltlane! :D Mul on 4 blogi Bloggeris, eri teemalised + 1 Isetegijas + 1 minu hallatav Põlva Käsitööklubi blogi veel lisaks.
VastaKustutaOlen ka vahel kurb sellepärast, et inimesed on nii laisad ja laigivad ainult FB-s. Ma ikka üritan vahel ise ka blogides kommenteerida ja siis avastan, et mõnes blogis ongi ainult minu kommentaarid! :)
Aitäh! Nii hea teada, et mul on mõttekaaslasi :) Ma mäletan Su ilusat blogi Isetegija-ajast...
KustutaMinule meeldib ka blogi kui päevikut pidada. Eks see on ka üks põhjus, miks ma siin pea iga sokipaari fikseerin - nii hea on hiljem järgi vaadata, et mis number varrast mingi lõnga puhul olen kasutanud (ja silmuste arv jne). Nii ei peagi ma alati proovitööd tegema. See tuletab ka meelde ühe põhjuse, miks bloggerisse kolisin - siin on lihtsam infot leida.
Kusjuures olen mõelnud, et vanasti (no nii 5-8) aastat tagasi suheldi väga palju foorumis (nt Isetegijas) ja muidugi oli mingi hulk väga häid käsitöö-blogisid, kus küsiti-vastati. Nüüd on foorumites vähe liikumist, FB-s on vaid "laikimine", kokkutulekuid ei toimu... Kõigil on nii kiire... On vaid FB grupid, kuid seal peamiselt jagatakse välismaist kraami...
Ja nii ongi, loed ja imetled, aga ei kipu kommenteeri. Siin siis minu esimene kommentaar käsitööblogile.
VastaKustutaOlen jäänud lugema umbes 3-4 blogi, mis on meeldima hakanud ja tõesti huvitavad.
Selle blogi juures meeldib kudumite ilu ja fotode kvaliteet, teksti ladusus, andmed tööde kohta, servakaunistuseks natuke blogija elu ja mõtteid ning veel ühtteist, mis hetkel kohe ei meenu. Eestis on ikka andekaid ja tublisid naisi ja see teeb ainult rõõmu!
Olen avastanud, et eelistan lugeda blogisid, kus saab teada midagi ka esemete saamisloo ja kudumistee kohta.
Olen oma kaootilise kudumise/õmblemise ajaloo jooksul pidevalt püüdnud välja mõelda, kuidas tekitada kompaktseid lihtsalt leitavaid märkmeid. Blogimise peale ei tulnud, olen seda seni ikka tugevate tegijate pärusmaaks pidanud. Aga miks mitte päevik ennekõike iseendale, vähemalt esialgu. Kes teeb, see õpib...
Aitäh ilusa ja huvitava blogi eest. Lennukaid mõtteid ja nobedaid näppe soovides!
Aitäh innustava kommentaari eest!
KustutaKui ma Isetegijas alustasin oma blogiga, siis ka ikka peamiselt iseendale. Lisaks mõtlesin, et ehk keegi saab minult ka mõne hea mõtte - ehk siis jagamise rõõm :)
Kui ma oma tegemised siia, blogspotti ümber tõstsin, siis oli nii hea jälle vanu asju meenutada. Korraks isegi mõtlesin, et äkki need vanad töö ei väärigi siia ümber tõstmist... Aga õnneks ma ei loobunud neist postitustest, sest see ongi ju minu lugu.. minu areng.. Näitamaks, et kui tahta ja teha ja õppida, siis lõpuks tulebki välja.
Toredate kohtumiseni!