Juba aastaid tagasi olin ma endale (vist Stockmannist) ostnud alloleval pildil näidatud Marc Aurel´i tuunika. Lisaks meelepärasele värvile (lilla on ikka ja jälle ning sõltumata moevooludest mu garderoobi alati tikkunud) köitis mind kudumi ja mustrilise kanga kombinatsioon.
Aga kõigi nende aastatega selgus, et ma ei oska seda tuunikat kuskil kanda ega mitte millegagi sobitada. Põhjuseks tundus olevat seelikuosa liiga lühike (retuusidega ei saanud kanda) ja läbipaistev (fotolt on hästi näha, kuidas tuunikast paistab läbi Manni ümber seotud must vöö) polüesterkangas.
Ega see läbipaistvus polekski suurem probleem, kuid tuunikal olid ju kolmveerand-pikkusega varrukad! Seega on ühel imeõhukesel hilbul üsna soojad pikad varrukad! Nii ei saanud ma tuunikaga käia soojal suvel, sest polüesterkangas läks päikese käes kohe elektrit täis ja mulle see tunne ei meeldinud ning lisaks see pikkade varrukate probleem... Ei sobinud see tuunika ka veidi jahedama ilmaga - siis oleksin ma pidanud läbipaistva osa alla või peale veel midagi panema, mis kaotaks aga ära tuunika õrnuse...
Seega seisis see kapis "paremate päevade" ootel.
Kuni ükspäev harutasin tuunikalt ära seelikuosa ning asendasin selle eriti kirju puuvillase trikookangaga. Viimase soetasin "Kangas ja Nööp" poest ja müüdi seda kaalu järgi. Nüüd on tuunikast saanud kleit.
Et kleit oleks eriti praktiline (alati ei taha käekotti kaasa võtta, aga võtmeid on vaja kuskile pista), tegin küljeõmblustesse sisetaskud. Kui taskuid ei oleks, siis oleks seelikuosa trapetsikujuline.
Sellise seeliku tegemiseks kulub kaks kangajuppi mõõtudega 70 x 160 cm.
Ühenduskohas on veidi krookeid. |
Lõige on seega väga lihtne. Põhiliseks probleemiks kujunes hoopiski õmbluste tegemine, sest esimest korda elus õmblesin ma trikookangast. Sobiva piste leidmiseks kulus mul vähemalt 2 meetrit prooviõmblusi. No jah.. esimese meetri puhul olin unustastanud, et trikookanga õmblemiseks tuleb kasutada spetsiaalset nõela. Alumise ääre õmblemiseks ma (oma Janomest) ideaalset varianti ei leidnudki - küllap vajab see rohkem harjutamist-otsimist. Aga vähemalt on õmblus ideaalselt veniv, kuigi veidi siksakiline :) Õnneks kirju kanga pealt pole seda väga näha.
Leidsin kapist ideaalselt sobivad plätud! |
Sirelilõhn on võrratu!!!
Väga vahva idee peale oled tulnud!
VastaKustutaEks ole :) Nüüd on ikka täitsa kantav riideese - ei pea nuputama, millised püksid tuunika alla panna, et kõht üle püksivärvli ei paistaks :)))
KustutaKaunis oled lillas!
VastaKustutaAitäh!
KustutaKaunis, palju parem, kui enne! Aluääre saaks teha peitepistega, mis on 2-3 pistet sirgelt, üks sik-sak jne. Eriti hea just kirju kangaga, ei paista välja. Spets jalg on ka selle piste kasutamiseks. Kas su õmblusmasina juhendis pole näidatud?
VastaKustutaKahjuks on masina juhend venivate õmbluste koha pealt üsna kitsi :)
KustutaMäletan, et vaatasingi mingit videot netist ja Googeldasin infot blogidestki juurde, aga eks iga kangas on ju omamoodi ning vastavalt sellele tuleks sättida kanga tugevust ja piste pikkust. Küllap kogemusega tuleb ka see teadmine mul...
Spets jala kohta pean uurima... Aitäh!
KustutaGoogelda How to do a Blind Hem Stitch on your Sewing Machine :)
VastaKustutaVäga väga vahva projekt ja ilus tulemus!!
VastaKustuta