Uuskasutust põrandale.

Olen sel aastal püüdnud võimalikult palju tegeleda erinevate rõivaste taas- või uuskasutusega. Mõnel juhul tähendab see mingit üsna väikest sekkumist, näiteks nööpide vahetamist või õmbluse lisamist-harutamist (et rõivast kitsamaks või laiemaks teha). Mitmetel esemetel tuleb aga kogu "kontseptsiooni" muuta, näiteks värvida, lõigata, tikkida, trükkida, õmmelda jne. 

Seekord jäädvustasin pildile kaks projekti. Kõigepealt lõikusin ribadeks 8 T-särki, millest heegeldasin sauna eesruumi põrandale väikese ristkülikukujulise vaibakese. Selle töö juures oli kõige toredam muidugi heegeldamine ise. Lõikamine aga üldsegi mitte, sest olgu need käärid kuitahes head, suure koguse ribastamine on kätele ikkagi liiga kurnav tegevus.  Lisaks tekib trikotaaži lõikamisest ja ribade hilisemast töötlemisest päris palju sodi. Teisalt on ju tore teada, et mitmed vahvad särgid on nüüd ümbertöödelduna oma uut elu elamas.

Ribad lõikasin umbes 1,5 cm laiused. Kõik õmblused ja pildid jätsin sisse - et oleks ikka päris kaltsuvaip.

Heegelnõel oli nr 10.

Vaiba suurus 60*70 cm.

Valged träpsud meenutavad neid tekste, mis särkidele olid kirjutatud. 

Ja seda, et ma pean veel ühe suure pitsilise põrandapadja tegema, mainisin ma juba eelmise aasta augustis. Seekord leidsin kaltsukast heegeldatud motiividest koosneva ruudukujulise tükikese. Jämedamast puuvillasest lõngast tüki suurus on 60*60 cm. Pitsitüki alla teppisin tumedamat tooni puuvillase kanga, sest nii on tihe pitsimuster paremini nähtav. Padja tagumisele küljele õmblesin paksema suurte lilledega retrokanga. Täiteks lammutasin laiali kaks vana vatipatja. Padja sisse läks ka hunnik pisikesi kangajääke.

Suure kruusi tegi Ats juba mõni aasta tagasi. Mõmmi on aga minu heegeldatud.

Kolm poistekoori särki, kaks algklasside koolivormi särki, üks võistlustel auhinnaks saadud särk ja paar issi särki.