Algus on tehtud... selle tekiga.

Saara Kirjastuse suvekooli olen tahtnud varemgi minna, aga esiti oli Ann liiga väike ja ma ei raatsinud isegi nendeks mõneks päevaks temast eemale jääda. Hiljem jälle olime samal nädalal ikka ja jälle kuskil reisil. Sel suvel aga tundus kõik klappivat. Pealegi oli Saaral seekord kavas just sellised teemad, mis mind väga-väga huvitasid. Pidin valima. 

Olen ikka teadnud, et vähemalt ühe teki ma endale kunagi tikin. Nüüd oligi võimalus sellega algust teha. Väikese eeltöö tegin ära juba kodus - valisin värvitoonid, mida kindlasti tahtsin oma tekis kasutada. Ostsin tumedamat karva pruunikas-lillakas-punase (ma ei tea, kas sellel toonil on ka mingi kompaktsem nimetus) villaseguse kanga. Täpne muster kujunes kohapeal, kuid inspiratsiooniks kasutasin üht vana Muhu tekki - sealt tulid motiivid ja üldine kompositsioon. 

Motiivid on veel poolikud. Lilledele tuleb lisada tolmukad ja varred.

Esimese päeva pärastlõunaks olin maandunud laua alla - tekk oli kinnitatud põrandale ning mina joonistasin mustrit tekile. Teise päeva lõunal hakkasin tikkima. Kolmanda päeva lõunaks oli tikitud kõik pildilolev - see on küll üliväike osa kogu tekist, kuid julge algus ju sellegipoolest :). Lisaks väärt nipid, mõned mustrilehed ning kuhjaga innustust, inspiratsiooni ja motivatsiooni tagataskus.

Üks probleem selliste koolitustega muidugi on... Nüüd tahaksin hirmsasti tikkida. Järjest kogu teki valmis teha. Kavandada ja tikkida, päevavalguses värve valida ja tikkida, unistada ja tikkida... Aga kahjuks kohe ei saa - muud tegemised ootavad. Enne tuleb üks kleit valmis heegeldada, siis kindaid ja kampsuneid kududa. Plaanid, plaanid...

Aga oleks ju tore, kui igal aastal jõuaksin tekile vähemalt ühe nurga valmis tikkida... Ja järgmine aasta tahan ka Saara suvekooli!

Meie imeline koolitaja Anu Kabur oli Metsajõele mitu vana ja hunnitut Muhu tekki kaasa võtnud. Vaadata vaid kinnastega!