Urve tõi mulle tikkimiseks oma musta mantli. Kuna talle meeldisid mu suured moonid (need, mis ma kunagi ühele Anni kleidile tikkisin), siis kombineerisin kogu ülejäänud tikandi sellest lähtuvalt.
Mantli alumisele äärele tuli pikk lilleväät, millel punased moonid, valged karikakrad, sinised rukkililled, roosad kibuvitsaõied ning rohelise-punasekirjud kibuvitsalehed. Viimaste leidmisega olin alguses eriti hädas, sest kui Muhu klassika (moonid-rukkililled-karikakrad) oli "paigas" , siis tundsin, et tikandisse on vaja midagi värsket - näiteks roosat ja helerohelist - mis paneks mantli rohkem särama. Katsetasin roosakate maasikatega, aga need jäid pisut lahjaks ja tundusid liialt pingutatud - justkui oleks marju sunnitud lilledega üheskoos istuma :) Aga hommikuti koeraga jalutades jäid mulle silma tee ääres (ja kohati jalgadesse takerduvad) madalad kibuvitsad. Nende õied on nii lihtsad, koosnedes vaid viiest heleroosast kroonlehest. Tundusid ideaalsed. Seda enam, et mu teeäärsete kibuvitsapõõsaste vahel kasvavad ju moonid ja karikakradki.
Lõpuks tikkisin neid kibuvitsasid ka varrukaotstesse - ühele õis ja teisele suur leht koos väikese õienupuga.
Seekord tikkisin tavaliste lambavillaste lõngadega (nr 8/2).
Tervitused Urvele!
Selliste suurte õite tikkimine on tõeline rõõm!!
Tõeliselt uhke pilgupüüdja palitu!
VastaKustutaUsun küll, et pilke ta püüab. Aga mantli kandja on ka väga äge naisterahvas, nii et ta kannab selle täiega välja :)
KustutaImeline! Kõik on lihtsalt imeline! Sinu tikadid on alati võrratud ning näha on, et naudid selle kauni kunsti loomise protsessi!
VastaKustutaAitäh! Tikkimine on tõesti väga nauditav tegevus. Kõige raskem vast on mu jaoks värvide valik, kõik muu tuleb iseenesest :)
KustutaSuper ilus!
VastaKustutaAitäh, Mari!
KustutaImeilusalt ja osavalt tehtud. :)
VastaKustuta