18. juuli 2016

Tikandiga randmesoojendajad.

Nädalapäevad tagasi valmisid ühed mustad sõrmitud, mis läksid kingituseks mu vahvale ämmale. Kudusin need villasest lõngast, peale tikkisin peenvillaste lõngadega motiivi, mille leidsin ühelt vanalt Läänemaa tekilt. 


Villane must lõng: Alize Cashmira Fine (100% villa, 100g/450m), mida kulus 35 grammi. Olin selle Türgi päritolu lõnga suhtes veidi halva eelarvamusega, kuid kududes hakkas lõng mulle üha rohkem meeldima. See on pehmem kui näiteks Raasiku villane, aga samas ikkagi villase olemisega, st mitte nii siidine ja veniv nagu paljud meriinovillased lõngad. Veel meeldib mulle selle lõnga tihe keerd, mis teeb kudumise mõnusaks ning jätab koepinna ilusaks. 

Vardad olid numbriga 2 ning silmuseid oli igal vardal 16 (soonikus aga kõigest 15).



Piltidel tundub, nagu ma oleksin kõik lehemotiivid teinud mingi imeliku sinakas-rohelise tooniga. Tegelikult on need ilusad rohurohelised (püüan meenutada, et võib-olla olid nad tõesti kerge sinaka varjundiga) - mingi väike suvine vimka on neil piltidel ikkagi sees!


Kaunis oli see õhtu, kui oli ämma sünnipäev. Tegin sellest mõned pildid...

Kell oli siis 21.45
  

Kui kell oli 22.30


Ja nüüd on kell juba 12 öösel. Paks udu...


Ma lähen nüüd mõneks päevaks Saara tikkimislaagrisse. Ilusaid kohtumisi :)

2 kommentaari: