Maasikamaika.

Tikkisin oma mustale maikale maasikaid. See oli juuli alguses just sel ajal, kui tavalisel aastal on kõige suurem maasika-aeg. Aga sel aastal oli teisiti - meie tegime kõik oma maasikamoosid juba enne jaani valmis. Niisugust aastat pole küll varem olnud! 

Mäletan, et lapsena käisime sageli juba enne jaanipäeva maal "kruusaaugus" luurel, et äkki on metsmaasikad valmis (aedmaasikatele polnud Saaremaal küll kunagi nii vara mõtet loota), aga enamasti leidsime vaid mõne üksiku kergelt punaka varjundiga rohelise mammu, mis muidugi sai ka ära söödud :) Üliharva (no nii 2 korda lapsepõlve jooksul) leidime peotäis küpseid metsmaasikaid juba enne jaani. 

Kuna seekord juuli keskel, kui neid pilte tegin, nappis kodumaise hea maasikaga, siis jäid pildile hoopis mu oma aia sõstrad. 

Aedmaasikad mul oma aias eriti pole - nad ei taha siin kuidagi ellu jääda ega viljuda. Küll aga kasvavad meil aias põõsaste all metsmaasikad. Tütar käib nüüd neid piilumas - millal nad õitsevad, millal on rohelised, valged, punased...

Seekord tikkisin puuvillase mulineega. Peenvillane sulandub küll paremini, kuid puuvillane tundub lihtsal trikoo-maikal ikkagi praktilisem.