Tütre triibik jahedaks suveks.

Selle kampsuni proovitöö kudusin ma 2015. aastal ja juba siis teadsin ma täpselt, millise mustriga see tulema peab. Muidu tavaline triibuline, kuid värvivahetuse real parempidi-pahempidi silmuseid vahetades saab toreda pinna, mis selle nöörlõngaga imehästi kokku sobib.

Need kolm vahepealset suve kandis Ann aga üht teist minu kootud kampsunit - kujutage ette, ta mahtus samasse kampsunisse üle kuue aasta! Kuna ta on mul selline pisikene ja iga-aastane kasv ei olnud just märkimisväärselt suur, siis polnud varem mingit vajadust uue kampsuni järgi. Ja tundus, et kampsun kasvas koos temaga. Kuni sel kevadel vaatasin, et varrukad jäävad ikkagi lühikeseks ja kitsaks ning üldpikkust ka napib. Et viimased suved on meil olnud pigem khm! sügisesed, siis pidin korraliku lapsevanemana selleks valmistuma ning kudusin juba enne suve talle uue kampsuni. Seni on ta seda kampsunit saanud kanda täpselt 2 korda, sest suvi tuli ju kuum :) ning tütre lemmikrõivaks on hoopis maika :)

Raglaanlõikega kampsun on kootud ülevalt alla pea-aegu ühes tükis. Nööbiliist on hiljem juurde kootud. 

Lõnga kulus kokku 380 grammi, millest suurem osa (300 grammi) on Scheepjes Bloom (100% puuvillane; 50g/80m). Minu meelest väga hea lõng lapse suviseks kampsuniks - kusjuures parajalt jäme ka, nii et kudum valmib üsna kiiresti.

Allapoole jõudes sain aru, et mul jääb nöörlõngast siiski puudu (olin seda varunud ju mõni aasta noorema lapse kasvu arvestades), nii et õige pikkuse saavutamiseks pidin kasutusse võtma veel mõned tavalised jämedamad puuvillased lõngad - valge ja roosa.

Vardad olid numbriga 4 (soonikus numbriga 3,5 mm). 

Prooviks õige pingi seljatoel seista... Pätud!

Täpselt sobivate värvidega triigitava loomapildi (me ei suutnud Anniga kahepeale tuvastada, kes see on - kas hiir või kass või leemur) leidsin oma sahtlist - arvatavasti olin selle aastaid tagasi püksipaigaks ostnud.

Nüüd läks jahedaks, nii et vist läheb kampsunit ka vaja...