Paks sall jämedast lõngast.

Reisiga läks kõik plaanipäraselt. Sain kududa ja heegeldada just nii, nagu olin plaaninud, aga kõndida, metrooga sõita ja huvitavaid kohti külastada jõudsin muidugi veelgi rohkem :) 

Täna näitan aga salli ja mütsi, mille kudusin juba enam kui aasta eest. Jäme meriinolõng oli jäänud üle Roberta Einerile kootud kampsunist (vt siit). Et lõnga oli päris mitu tokki ja tokid olid üsna suured, siis mingil hetkel hakkasid need mulle liiga sageli ette jääma. Otsustasin neist siis kududa triibulise ripskoes salli - nii suure kui vähegi võimalik. 

Kuna lõngaotsi tekkis palju, aga neid peita oleks olnud väga tülikas (ja küllap ka ebaefektiivne), siis jätsin just meelega pikemad lõngaotsad, mis siis sõlmisin väikesteks vallatuteks lipsudeks. 



Ühtlasi saan ehk ka kogemuse, kui hästi see ühekordne lõng ikkagi vastu peab. Kunagi kudusin sellest paar mütsi (vt näiteks siia) ning need on küll enam-vähem ok seisukorras. No veidike topiliseks on läinud. 

Salli kandes sain kohe teada, et mu fuksiaroosale mantlile jätab see ikka päris palju karva :(. 

Aga muidu on ju äge - pea-aegu pleedimõõtu sall, pehme ja soe pealekauba :) Arvatavati sobib hästi ka suveõhtul õlgade katmiseks...

Seekordsed sallikandmise fotod tegi mu noorim poeg Ats.

Spetsiaalselt selle salli kandmiseks soetasin endale luust nõela. Algselt juuksenõelaks vormitud kaunitar sobib oma suuruse poolest sallile paremini kui klassikaline sallinõel. Pildistamise ajaks unustasin nõela küll autosse, aga siin on sellest eraldi pilt. 

Nõel on pärit Hiiumaalt, vaata facebook´ist Galder.

Lõng: Wool and the Gang, Crazy Sexy Wool (100% Peruu vill; 80 m/200 g). Minul kulus 840 grammi lõnga, millest sain salli suurusega 44 x 140 cm.

Vardad olid numbriga 10 mm (soovituslik vardasuurus sellel lõngal on 10-25 mm).