Punane mohäärsviiter.

Seda kampsunit alustasin oma Barcelona reisil - see oli juba 2017. aasta sügisel. Tegelikult valmis see üsna kiiresti, sest juba lennureiside ajal kudusin suurema osa kehaosast - lihtne parempidine kude ei võta ju palju aega. Pärast reisi jäi kampsun küll paariks kuuks seisma, kuid kevadeks lisandusid varrukad ja kehaosa puuduv (ülemine) osa. 

Idee ise sai aga alguse just nendest otsast laienevatest kellukesevarrukatest. Mul on selliste varrukatega üks suvekleit ja üks kodune tuunika. Mõlemad sellised armsakesed, aga viimase, selle tuunika varrukad lõikasin pärast esimest päeva kohe lühemaks ja nüüd on need kolmveerandvarrukatega:). Nimelt kippusid laiad lohisevad varrukaotsad pahandust tegema - tõmbasid laualt asju maha, kippusid kausist salatit näppima, jäid käepidemete taha kinni... No ei olnud kodurõivale praktilised. Seevastu valge suvekleidiga oli tore ringi heljuda, varrukad lehvimas. 

Mõtlesin katsetada, kuidas laiad varrukaotsad toimivad õhkõrna mohäärlõngast kootud kampsuni puhul. Mul oli kodus olemas paras ports erkpunast siidi ja mohäärisegu lõnga, millele võtsin kõrvale jooksma sama tooni peen-poolvillast lõnga. Kampsun pidi ju saama selline, millega saaks käia kasvõi teatris või kontserdil. 

Kuigi vardad ei olnud nüüd hiidjämedad (kõigest nr 4,5), paistab kampsun läbi. No praegu on see muidugi väga moes, aga mul on igaks juhuks olemas ka üks särgike, mis sinna alla hästi sobib.

Lõng: Kid Silk, Austermann (25g/225m; 75% mohääri, 25% siidi), mida kulus 3 tokki.

Poolvillase imepeenikese lõnga ostsin kunagi kohalikust poest ja see oli poolilõng, kus sünteetika oli pooleks villaga. Seda kulus umbes 25 grammi.

Kampsun kaalub kokku vaid 106 grammi.

Kampsun ise on kootud ringselt alt üles; lõikelt täiesti sirge, st puuduvad küljekahandused. Varrukad kudusin kehaosale kohe otsa, aga pitsilised-lainelised varrukaotsad on kootud teistpidi (st alustatud varrukasuust) ja hiljem varrukatele otsa õmmeldud. Nii sain varrukaotstele ilusa sakilise ääre, just sellise nagu Haapsalu salli äärepitsil. 

Pisut klaashelmepulkasid dekolteesse, et ikka pidulikum oleks :)

Need pildid tegime kuu aega tagasi Londonis, meie ööbimiskoha vahetus läheduses. Meie kolme magamistoaga korter asus mõnekümne meetri kaugusel Harrods´i kaubamajast  ja selle sissepääs oligi täpselt nagu mõnest Inglise filmist (vt üleval esimest fotot). Hoolimata sellest oli meie tänaval (Basil st) üsna vaikne, nii et hommikul sain rahulikult poosetada. Ja kui palju oli juba amplites-peenardel lilli, mõnus!!

Alumisel fotol on väike põiktänav, mis jäi meie kortermaja taha. Tegelikult ju täitsa mõttetu pilt, aga mulle nii meeldis see punane telliskivisein ja kollased püramiidid maas... Hommikuti oli seal alati kõik nii puhas...

Teate, märtsis sai 8 aastat hetkest, kui ma hakkasin blogi pidama (esilagu foorumis isetegija.ee). Siin on mu 1. postitus. Mul endal on küll tunne nagu ma oleksin terve igaviku, no vähemalt 20 aastat, blogi kirjutanud. 

Blogipidamine on mind täitsa halliks ajanud :) :) 

Lõpetuseks veel paar pilti hallist Londonist.

Kuskil Thames´i jõe ääres, mitte kaugel vaaterattast London Eye.

Vaade Thames´i jõe London Bridge sillalt. Paremal all on näha tükike Tower´st (loss koos kindlusega).