Talvel tikitud pihlakad.

Kliendi tumesinine kudum vajas tikandit. Pihlakad olid tema soov. Mõned suvelõpu lilled oleksid võinud ju ka olla... Aga viimased jäid siiski ära, sest selgus, et kudum oli (vist) topeltkoes ja sellest oli väga raske nõela viltuselt läbi lükata. Nõel ei kuulanud sõna ja tahtis vaid otse alla lükkamist. Nii aga on lilli, kus toonid hajuksid üksteise peale, keeruline tikkida. 

Lahenduseks olid värvilised mammud ja üsna kirjud lehed. Pikale põlvini kardiganile mahtus neid ikka päris mitu kobarat :)

Pihlakamarjade värviskaala ulatub pastelsest roosast tumepunaseni, sekka mitu erinevat oranži. Ka lehtedele jagus lisaks rohelistele toonidele punast ja roostepruuni. 

Mammud on kergelt mahulised - nad on kõik kahekordse tikandiga: esimene kiht ühtepidi, teine kiht esimesega risti (ja ristipidi rootsuga).

Ka turjale tikkus üks pisike pihlakakobar.

Mulle meeldib tikkida just nii, et hõlmad on erinevad - loodus on ju ka kordumatu.

Need pildid tegin 12. veebruaril oma aias - no küll oli palju lund. Tänaseks on enamus lumest sulanud, jäänud on vaid mõned üksikud hallikad hunnikud.

Lõpetuseks üks sügisene pihlakaoks.

Kena kevadet!