Roheline kevadsügis.

 

Selle lilla lõnga saatis Anniki Woolminti poest mulle kunagi sünnipäevaks. Rohelised pallikesed tellisin endale hiljem lisaks. Kui algul oli plaan neist kududa kardigan, siis proovitöö näitas, et ülepea käiv sviiter peaks paremini toimima. 

Ja nagu eelmistes postitustes juba mainisin - olen ümmarguse passe lõksus. 

Kampsun on kootud ülevalt alla. Kahevärvilise sooniku kudusin kaelusesse hiljem - nii on mul hea kontroll selle üle, kui avar tuleb kaelaauk ja kui lai soonik kudumile sobib. NB! Kahevärviline soonik ei veni eriti, seega ei saa selliselt lahendada kitsaid ja/või kõrgeid kaeluseid.

Seljale kudusin üsna laia lühendatud ridadega osa - ligi 4,5 cm. 

Muster tuli kudumise käigus. Tööd alustades oli mulle selge see, et tahan kasutada vausaba mustrit, sest see on lihtne ja konkreetne, jääb kudumis selgelt näha. Rohelises osas paistabki muster ilusti välja. Hiljem, lillas osas tuli aga silmuseid juurde kasvatada ning mustrit veidi muuta, nii et tulemus tundub veidi teistsugune.

Kuna parempidine kehaosa tundus igav kududa, tegin sinna pehmed keerud ehk hirmhõredad palmikud :)

Kõik soonikud lõpetasin seekord pahempidise mahakudumisega - sellele lõngale tundus niimoodi just hästi sobivat.

Lõng: Alpakka Silke, Sadnes Garn (70% beebialpakat, 30% siidi; 50g/200m). Kampsunile kulus üks lilla ja neli rohelist tokki. 

Vardad olid numbriga 3,5 mm (soonikus 2,5 mm).

Infoks endale: kaeluses oli 128 silmust.

Lõng on imepehme ja nahasõbralik, parajalt peenike, hea keeruga ja mõnusa läikega. Sobib eelkõige pitsilisteks kudumiteks. Hetkel tundub, et see on parim siidisisaldusega lõng, mida olen seni kasutanud. 

Kudum on hea langevusega ja kerge. Vastupidavuse kohta ei saa ma paari kandmispäeva järel veel midagi ütelda... 

Tundub, et riiulis siiski kampsunit hoiustada ei saa, sest voldikohad jäävad sisse (vaata ülemist fotot). Õnneks on kampsun piisavalt kerge, nii et saab ka puu peal hoida. Pärast pildistamist riputasin kampsuni püksipuule (klõpsude vahele) - see toimis hästi! 

Ma kudusin selle kampuni juba kevadeks valmis. Mõtlesin, et siit tuleb hea õhuke, aga parajalt soe kevadine sviiter, millega tööl käia. Lisaks arvasin, et kui rapsipõllud hakkavad õitsema, siis on nii ilus kollaste õite taustal pilti teha. Pilt jäi siiski tegemata, sest selgus, et rapsipõllud on ikka hoopis teist tooni, pigem sidrunikollased eks. Mulle tundus esialgu, et see roheline lõng (ja tulevane kampsun) on hoopis kollasem kui tegelikult. Pigem on tegu siiski ilusa läikiva helerohelisega - "hapukurgiroheline", ütles mu töökaaslane. No ja teiseks, see põld õitses tänavu väga kiiresti ära. Kas teile ei tundunud, et kevadel õitses kõik väga kiiresti?

Ühesõnaga, kevadel ma pildistama ei jõudnudki ja tegelikult ei saanud sviitrit ka kanda. Sest pikalt oli liiga külm ning siis äkki oli suvi ja soe või lausa palav. Sviiter hakkas ootama sügist.

Mulle tundub, et just lilla paneb siin kudumis rohelise värvi särama.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee