Mul oli vaja uusi pikki põlvikuid, aga kanarbikuõite toonides sokilõnga oli liiga vähe. Poole sääremarjani oleks ehk jagunud, aga ma tahtsin ikkagi pikemaid - et ulatuks ilusti põlve alla. Sobitasin juurde sama jämedusega musta sokilõnga. Üks võimalus oleks teha must soonik ja kand ja vajadusel isegi varbaots. Teine variant on triibuline põlvik. Mulle triibikud meeldivad - ilus vaadata, tore kududa (värvimäng mustade triipude vahel muudab muidu üksluise kudumise vaheldusrikkamaks, jah nii vähe on mõnikord õnneks vaja). Lisaks on triibusoki või -põlviku puhul ridade lugemine lihtne, mis teeb selle mõnusaks auto- ja rongisõidukudumiks.
Tagumine triip (see, mis tuleb ülevalt alla) on hiljem peale heegeldatud. No ma ei tea, miks ma enda elu raskemaks pidin tegema - tuleb ju nüüd iga kord kontrollida, et sukatriip ikka otse oleks :) :)
Lõngad:
Värviline lõng oli Drops Fabel, värv roosipuu ehk 655pl (75% vill, 25% polüamiid; 50g/205m), mida kulus pea-aegu 2 tokki. Mainin igaks juhuks, et minu lõngad on ostetud üsna mitu aastat tagasi. Olen märganud, et sama koodiga uued lõngad on hulga lahjema tooniga.
Must lõng oli Novita TicoTico (75% vill, 25% polüamiid; 100g/400m), mida kulus 20-30 grammi.
Kokku kaaluvad põlvikud 114 grammi.
Vardad olid numbriga 1,75 mm (muide, lõngatootja soovitab sellele lõngale nr 3 vardaid).
Veidi veel numbreid: päkas oli 60 silmust ringil ning sääre kitsamas kohas (pärast kanda) 64 silmust ja kõige laiemas kohas 84 silmust ringil.
Nende põlvikute kudumist alustasin varbast. Kannad kudusin kõige viimasena, ringselt. Säärel kasvatasin silmuseid vastavalt jala kujule nii sise- kui ka välisküljel.
Eelmise nädala pakasega tegin naaberkülas mõned pildid. Selle foto tegemise käigus märkasin, et kaugel-kaugel on mõned kitsekesed. Hiljem kodus suurendasin fotot ja lugesin üle - kitsekesi oli vähemalt 17.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee
ja Facebookis @kudugurmee
Nii-nii ilusad!
VastaKustuta