See on vist kolmas kudum, mille puhul olen inspiratsiooni saanud oma garderoobist. Ja nagu eelmistel kordadel, nii ka seekord, olen teinud uue eseme kudumisel päris palju muudatusi, aga põhilõige või -idee on siiski vanalt esemelt.
Tänase kudumi tegin ühe halli Lindexi tuunika (või minikleidi) järgi. Selle ostsin juba mingi 18 aastat tagasi, kui ma ei osanud kudumi koosseisule erilist tähelepanu pöörata. No see ese osutus 100% sünteetikaks, mistõttu läks kleit kiiresti topiliseks ja ajas kergesti higistama. Ma käisin sellega esialgu siiski üsna palju ning hiljem jäi ta mu kappi seisma just selle mõttega, et kunagi selle järgi ise midagi kududa. Hea konstruktsioon ju!
Lõngaga oli ka jant. Esialgu tahtsin selle kududa ühest villa- ja alpakasisaldusega lõngast. Olin juba ülemise osa kuni kaenlaalusteni valmis kudunud, kui sain selga proovides aru, et see lõng ei ole hea - torgib, on ebamugav ja lisaks tundus värv ka vale (midagi hallika virsiku kanti). Viskasin selle lõnga kõrvale, sest tean, et ebamugavat tuunikat ma selga ei pane.
Kaalusin ja silitasin kodus erinevaid lõngasid ning valisin välja ilusa sinise villa- ja puuvillasegu tviidlõnga. Mul on varuks sama lõnga erinevaid värve, kuid sinist oli kõige rohkem. Lootsin, et äkki olemasolevast kogusest jagub, aga mingi hetk sain aru, et tuleb teha kas väga lühike kleidike või lõnga juurde hankida. No poodides on see ilus sinine ammu läbi müüdud ja tootmisestki maha võetud. Nii et hakkasin juba mõtlema, et alumine 20 cm tuleb teha mõne teise värviga, aga siis võtsin appi vana hea näoraamatu (facebooki) ja sain vajalikud kaks lõngatokki: ühe Tartust ja teise Harjumaalt. Aitäh, Anne ja Krissu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar