On 1. jooksunädala 2. päev. 2. start.
Jah, ma olen elus! Ei, lihased ei valuta. Jah, ma lähengi täna jälle jooksma.
Äkki ongi hea, kui esimestel päevadel jooksuvabu päevasid ei jääks?
Igal juhul teen sama marsruudi - selle, mille esimesel korral läbisin 9 minutiga. Kuna abikaasa on kodus, ütlen talle, et kui mind poole tunni pärast tagasi pole, tuleb tal mind otsima hakata...
Olen toas tagasi 10 minuti pärast. Kõik läks nii, nagu esimeselgi korral, st jooksin, jalutasin, jooksin, tilkusin higist. Kokkuvõttes läks hästi, jaksaksin vast rohkemgi. Pärast jooksu võimlesin õues, tänu sellele läkski veidi kauem.
Otsustasin, et järgmine kord üritan ilma jalutamiseta. Aga ikkagi ei saa ma aru, kuidas jaksata joosta tervelt üks tund järjest. Tundub ogar ja võimatu!
3. start.
Paar jooksuvaba päeva jäi vahele. Lihased veidi valutasid, aga ei midagi hullu. Täna jooksin ilma jalutuspeatuseta. Päris hea tunne oli! Tundub, et jõudu jäi ülegi, aga see võib olla petlik? Järgmine kord julgen siiski teha veidi suurema ringi.
Plussid: Jätkuvalt on ülejäänud päev nii mõnus ja energiat täis.
Miinused: Miskipärast ajab jooksu järel mind alati köhima. Teen pärast dušši sooja teed, sellest on veidi abi.
Miks just jooksma?
Paar aastat tagasi avastasin, et isegi rongile joosta oli raske (50 meetri jooks võttis selja märjaks ja ajas nii hingeldama nagu oleks hing paelaga kaelas). Otsustasin minna trenni. Meil toimus siin tantsuline trenn (Nia), mis oli üsna intensiivne (vähemalt algajale) ja mu tervis hakkas streikima. Pilt läks keset trenni eest, jalad ja varbad tõmbusid krampi ning jaksu ei olnud. Kui sama lugu kordus ka pärast 6-7.ndat trenni, loobusin.
Arsti juures selgus, et mu rauavarud on väga napid (hemoglobiin jäi isegi alla 80, ferritiin oli pea olematu), lisaks muud ebakõlad. Aasta möödus erinevate uuringutega (õnneks midagi hirmsamat ei avastatud), regulaarsete analüüsidega ning erinevate toidulisandite-vitamiinide katsetamisega.
Käesoleva aasta märtsiks tundsin end lõpuks tegusama inimesena, vere näidud olid normaliseerunud (sain 2 korda rauda otse veeni, sest tablettidest polnud kasu). Otsustasin, et parem leian endale rahuliku joogatrenni ja lisaks hakkan omas tempos jooksma. Joogatrenni ma pole veel leidnud, sest koroona-aeg on nad vist kõik hingusele saatnud või treenerid internetti istutanud. Aga jooksmist pole veel ära keelatud. Ja targad räägivad, et jooksmise eest ei pea maksma. Haha!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar