Kui abikaasa mulle kevadel mainis, et tahab oma uude autosse pisikest patja, siis algul arvasin, et ta teeb nalja - lapipadjad tundusid ikka täiega retroteema. Aga tuli välja, et päris nali see polnudki ja nii tuligi "üllatusele" mingi lahendus leida. Pole ju eriti minu moodi, teha tavaline padi lihtsast neljakandilisest kangatükist. Ikka tuleb õmmelda midagi erilist. Nii meenusidki mulle pikad lipsud, mis juba aastaid sahtlis kasutult vedelevad. Tundus hea mõte neist sobivad toonid kokku panna, et neist siidine padjake õmmelda.
Et lipsudest tekiks rohkem materjali, harutasin pikad lipsud tagumisest õmblusest lahti (see oli õnneks üsna lihtne tegevus, sest kallimatel siidilipsudel on see pikk õmblus tehtud lausa käsitsi), triikisin, sättisin üksteise peale ja teppisin üle. Ülejäänud kitsamatest juppidest õmblesin padja tagumise poole.
Tagantjärgi võiksin mainida, et järgmine kord prooviksin sama teha lahtiharutamata lipsudest, sest harutatuna käitusid lipsud väga erinevalt. Mõni muutus liikuvaks-ebastabiilseks, teine hargnes kergesti, kolmas oli hirmus õhuke, neljas püsis 5+ vormis. Nii oli neid üsna keeruline lõigata-sättida. Teine võimalus on harutatud lipsud stabiliseerida liimikangaga.
Padja mõõdud 35x35 cm
Väga armas padi! Mul on suurem hulk lipse kogutud, aga mehe käest ma neid ei saa, sest ta ei kanna iial lipsu! :) Mina harutasin lipsud lahti, tegin paar taldrikualust-linikut, õmblesin ribad üksteise järel alusriidele. Kahjuks mul need lõpetamata...
VastaKustutaAitäh, Malle! Kas Sa oled proovinud lipse pesta ka? Muidu ju neid ei pesta, aga taaskasutuseks mõnda tahaks...
KustutaJah, ma pesin kõik lipsud masinas läbi, siis harutasin lahti ja triikisin.
Kustuta