Aeg-ajalt püüan käsitöö vallas ka midagi uut õppida. Eelmisel aastal käisin kangastelgedel kudumise kursusel, mille järel kudusin kolm vaipa. Eks mul oli ka teine eesmärk - kulunud rõivaste uuskasutus. Üks suur pere viskaks ära üsna suure koguse rõivaid. Mina üritan neist võimalikult palju uuesti kasutusse võtta. Näiteks t-särgid ja retuusid lõikasin varem ribadeks ning heegeldasin neist vaipasid ja istmekatteid. Aga heegeldatud vaip tuleb üsna paks ja igale poole ei sobi. Mõtlesin, et kangastelgedel saab õhukese, aga piisavalt tiheda vaiba (muidugi vaid siis, kui materjal on piisavalt peenike).
Esimese vaiba kudusin vanadest jääkidest, nii et sinna sisse sai väga palju erinevaid värve. Kuna see vaip pidi minema esikusse, siis must lõim sobis "põhjaks" väga hästi. Samas ei tahtnud ma liiga tumedat üldmuljet, mistõttu on seal rohkelt ka valgeid, helebeeže ja -halle jupikesi. Kuna meil on kodus punased uksed, siis sai ka seda vaiba sisse pigem rohkem. Muus osas mängisin värvide ja rütmidega nii, kuidas juhtus ehk süsteemitult. Kokku tuli päris tore kooslus - no hallikassinise oleksin võinud ära jätta, aga mis sest enam :) Ja õnneks sai vaip just nii õhuke, et esikuuks saab ilusti kinni-lahti käia.
Kuna esimesest vaibast jäi punaseid toone järgi, siis kudusin veel ühe pisikese punamustvalge vaibakese. Et sobivas mõõdus vaiba jaoks piisavalt materjali oleks, lõikasin siia sisse ka tükikese vanast punasest voodilinast. Nii sain kudumisel katsetada erinevate (rohkem ja vähem venivate) materjalide koosmängu. Seekord tekitasin isegi mingi süsteemi ja jooksvalt tuli veel täpikeste idee.
Ah, ega see tulemus nüüd ideaalne ei jäänud, sest kohati on ääred ikkagi kõverad, aga midagi hullu ka pole! See-eest tuli see vaip kohe eriti õhuke (hea masinas pesta). Miskipärast võttis tütar selle vaiba endale.
Esimeste vaipade jaoks materjale lõigates suhtusin ma õmblustesse ja siltidesse-piltidesse üsna sallivalt, st jätsin need kõik sisse, mistõttu tulid need vaibad sõlmelised (isegi mõned litrid jäid sisse). Tütre vaibal lükkasin (õigem on vist öelda, et üritasin lükata) need sõlmed kõik pahemale poole, aga esikuvaibal jätsin nagu oli.
Lõpuks kudusin uue vaiba meie ilusasse, uuendatud garderoobi. No oleme siin majas elanud juba 20 aastat, kuid garderoobis oli meil siiani ajutine, läbimõtlemata ja kohmakas lahendus. Kui Ikea lõpuks Tallinna külje alla poe ehitas, otsustasime ennast kokku võtta ning omale sobiva kappide-sahtlite-riidepuude jne lahenduse soetada. Kõik laabus üsna kiiresti ja hästi, aga kui uus garderoob püsti sai, tundus mulle, et vana vaip sinna kohe üldse ei sobi. No toa seinas on mahe roheline tapeet ja kapid on puidutooni, nii et vana taevasinine vaip ei läinud tõesti mitte millegagi kokku.
Selle uue vaiba toone valisin pikalt. Algul tahtsingi teha rohelist vaipa peenikeste kollaste ja valgete triipudega. Kuna ma oma vanadest riietest nii palju rohelist materjali kokku ei saanud, mõtlesin kõik ümber ning võtsin põhitooniks valge, kuhu lisasin sobivaid rohelisi ja kollaseid triipe. Valge miksisin tegelikult kreemikaga kokku, sest kartsin liiga valget põhitooni. Täpne plaan valmis siiski alles kohapeal kududes. Tulemus on värske ja kevadine. Tuba sai kohe helgem. Olen väga rahul!
Aitäh Kangasteljetuba Koome Koos!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar